Itaaliasse koolitusele!

23. augustist kuni 1. septembrini toimub Itaalias Montecatini Terme`s noorsootöötajatele ja haridustöötajatele koolitus „Support Opportunities For Training Skills“. Teemaks on vähemate võimlaustega noorte tööhõive toetamine.

Kokku on 27 osalejat 9 riigist. Si!Like saadab Itaaliasse tarkusi koguma ja kogemusi jagama 2 aktiivset inimest. Osalemiseks peaksi vanust olema vähemalt 20 aastat.

Kõik koolituse tegevused, majutus ja toitlustus on osalejatele tasuta. Reisikulud kaetakse 275 euro ulatuses. Piletid tuleb osaluse kinnitusel ise välja osta, seejärel tagastatakse pileti esitamisel 65% summast ja ülejäänud 35% pärast koolitusel osalemist.

Kandideerimiseks saada e-mail aadressil ngosiilike@gmail.com. Märgi kirjas oma vanus ja kontaktandmed ning kirjelda lühidalt (250 sõna), milline on sinu seotus antud teemaga ning miks sobiksid just sina osalema.

Kuna koolitus algab juba nädala pärast, siis ootame avaldusi kuni esmaspäeva (17.08.2015)  südaööni.

Rohkem infot koolituse kohta (inglise keeles)https://drive.google.com/file/d/0B9xKZctcBKN_U3VsN01hT01CTHhpT3pOX2dxUU1GMl9IYjRF/view?usp=sharing.

:

 

Si!Likesel on Taanis häid sõpru, sai neil külas käidud

 

Väikese hilinemisega teeb Helen lühikese kokkuvõtte oma reisist Taani. Tõuge sinna sõiduks tuli otseselt kuu aega varem Viimsis toimunud koolituselt „You(th) can do it“, kus sai kontakt loodud Taanis tegutseva Youth Schooliga. Tegemist on organisatsiooniga, mis oma tegevusega toetab formaalset haridust huvihariduse ning erinevate tugistruktuuridega. Lühidalt on nende tegevust keeruline kokku võtta, kuna tegeletakse tavanoortega, kellele viiakse läbi huviringe, aga toetatakse ka erivajadustega noori ning abistatakse neid hariduse saamisel ning elus oma õige raja leidmisel. Helen vaatles Taanis Nyborgis nende tegevust ja erinevaid kooli osasid kolme päeva jooksul, külastatud sai ka üht üldhariduskooli. Eesmärgiks on kevadel korraldada veel Eesti õpetajatele sarnane õppevisiit ning teha koostööd ka Euroopa vabatahtliku teenistuse ning noorteprojektide teemal.

Kuna aga Taani kooli- ja haridussüsteem erinb Eesti omast oluliselt, siis mõned tähelepanekud kokkuvõtteks ka siia.

Alustuseks on Taani puhul näha, et haridus on prioriteet, süsteemi on kaua panustatud ning seetõttu on mõned asjad kindlasti meist edulisemal järjel. Tegemist on rikkama riigiga, erineva ajalooga ning kultuuriga, seepärast oleks naiivne öelda, et võtame kõik positiivse üle ja meilgi hakkab kõik õitsema. Aga vaadata, võrrelda ja analüüsida tasub siiski.

Esimesena hakkas positiivsena silma erinev hindamissüsteem. Hindeid saab alates kaheksandast klassist. Eesmärgiks on, et lapsed ei õpiks mitte hinnete, vaid iseenda pärast. Tunde vaadeldes tundus see süsteem toimivat. Õpetaja annab õpilastele ülesanded, mida nad iseseisvalt lahendavad, klassikalises mõttes kontrollimist ei ole. Tundus, et lastele tõepoolest meeldis õppida. Kuigi tegemist oli viimase koolinädalaga, siis ei näinud ma üheski tunnis kuidagi asjade kergemalt võtmist, polnud mingit sahmerdamist hinnete väljapanemisega. Viimane on koolinädal nagu iga teinegi ja töö käib sama tempo ja suhtumisega. Õpetajate sõnul pidavat muidugi tulema ette ka olukordi, kus hinnete puudumine loob tunde, et pingutama ei pea, kuna klass saab läbitud niikuinii. Ei usu, et seda lõpuni kunagi kuskil üldse on võimalik vältida. Aga kõrvaltvaatajana tundus kool siiski seal veidi mõnusam ja hubasem paik, lapsed ei paistnud nii stressis. Samuti olid nad väga avatud ja minu ning mu külastuse eesmärkide suhtes uudishimulikud.

Põhilise aja veetsin ma siiski Youth Schoolis, kus tegeletakse õpilastega tundidevälisel ajal. Tegevuste nimekiri on lõputult pikk. Õpilased lavastavad muusikale, teevad sporti, korraldavad erinevaid üritusi. Samuti on sellises koolis võimalik õppida lastel ja noortel, kellel näiteks tavaklassis õppimine raskendatud on. Sellistele õpilastele on loodud eraldi programm, kus nad õpivad väikestes gruppides, igaühel on oma „õppimiskeskus“, kus ta saab individuaalselt keskenduda, samuti on neid toetamas vähemalt kaks õpetajat. Sellist individuaalõpet pakutakse vajadusel ka täiskasvanutele. Lisaks on kooli eesmärgiks vähemate võimalustega peredest laste toetamine. Kooli juures töötavad lisaks õpetajatele ja juhendajatele ka sotsiaaltöötajad. Kui tarvis, siis toidetakse koolipäeva alguses  lapse kõht täis. Seda sõna otseses mõttes. Mul oli rõõm ühel sellisel hommikusöögil viibida. Viimase koolipäeva puhul oli see tehtud veidi pidulikumalt, rühma juhendaja andis igale õpilasele ka individuaalse kokkuvõtte, kuidas tal aasta jooksul läinud on. Väga emotsionaalne ja armas koosviibimine oli, näha oli õpilaste ja õpetajate omavahelist usaldust ja austust, seda ilma hinnete ja tunnistusteta.

Seda, et õpilasi usaldatakse, näeb paljudes pisikestes detailides. Näiteks saavad õpilased kooli raamatukokku minna ka siis, kui raamatukoguhoidja on juba tööpäeva lõpetanud. Magnetkaart avab ukse ja elektrooniline süsteem lubab laenutustoimingu igaühel ise läbi viia. Mulle meeldis, kuidas selline usalduslikkus ühiskonnas ka laiemalt on. Jalgrattaid, mida on lugematult, reeglina ei lukustata ning kardinaid ei tõmmata akendele ette ka esimestel korrustel, sest varjata pole midagi. Kuidagi hea tunne on sellises keskkonnas viibida.

Haridussüsteemi väärtustamist on näha tegelikult ka sellest, et kooli töötab ka päris palju mehi, palk on selleks piisavalt motiveeriv. Isegi kokanduse tundi, mida mul õnnestus külastada, viis läbi meesõpetaja. Ning kokkasid ühesuguse rõõmuga poisid ja tüdrukud. Puutööd õpetas seevastu naisterahvas ning ka seal osales minu jaoks üle ootuste palju tüdrukuid. Taani on traditsiooniliste soorollide osas väga vaba ning mõlemast soost lastele kõikide eluks vajalike oskuste õpetamine on väga loomulik.

Taanis on õpetajaks saada mõnes mõttes lihtsam. Kõikidele õpetajatele ei ole magistrikraadi nõuet nagu meil. Õpetajad saavad rakendusliku hariduse ning see on piisav, et koolis töötada. Enamasti valitakse mitu ainet, mida hiljem õpetama hakatakse. Kraadi nõutakse neilt, kes ülikoolis õpetada tahavad.

Midagi, mis äkki meil ka paremini on? Mina hakkasin selle paari päeva jooksul puudust tundma korralikust lõunasöögist. Taani lapsed võtavad hommikul kaasa võileivad, koolisööklaid ei ole. Mõnes kohas on väikesed kohvikud või müügiletid, kuid seal müüakse ainult šokolaadi ja krõpsu. Sööklat pole koolile kunagi isegi mitte planeeritud. Hoolimata minu mõistes pigem ebatervislikust toitumisest, on kõik üsna heas füüsilises vormis. Ilmselt on siinkohal oma roll tõepoolest uskumatult headel sportimisvõimalustel.

 

Järgmisteks eesmärkideks on seatud koostöö jätkamine Taaniga. Mõtlemisainet leiaksid kindlasti ka teised õpetajad. Loodetavasti saab õppevisiidi projekt rahastuse ning juba kevadel saab Si!Like välja kuulutada konkursi, et saata ka teisi õpetajaid uusi ideid ja energiat koguma. Natukene hygge`t on küll see, mida võiks otse siia üle transportida.

Helen